Naisteleht

Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...

Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rull­uisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.

Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.

Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moe­kuritegu number üks.

Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut  on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.

Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.

Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.

Barcelona: F: TopFoto/Scanpix18 aasta tagune Barcelona olümpia pööras Kataloonia pealinna mere poole. Vahepeal linna üle ujutanud kruiisituristid on aga taandumas ja jätnud maha avatuma ja kosmopoliitsema Barcelona kui iial enne.

Kohustuslik jalutuskäik mööda kaunist põhitänavat La Ramblat lõpeb peale lille- ja linnuturgu, kohvikurägastikku ja tänavateatreid mere ääres, kust vasakule kulgeb La Barceloneta rand — silmapiiri taha kaduv rannapromenaad ja kallas, mis juba hilistalvel on täis surfareid ja tervisesportlasi.
Eestlaste mõistes korralikku talve ju Barcelonas polegi, isegi aasta kõige külmemal ajal näitab seal päike korraks nägu iga päev ja termomeeter ronib keskpäevaks kümne soojakraadini.
Õnneks on talv siiski pisut turistidevaesem ning saab rahulikult uidata ka La Rambla mõlemale küljele jäävatel kitsastel tänavatel, mis muidu linna külastajatest ummistuma kipuvad.
La Rambla «tiivad» El Raval ja El Born on koduks loendamatutele restoranidele-baaridele-kauplustele-galeriidele ja ka linna kodanikele, kelle kogukond muutub iga aastaga kirjumaks. Kaunis ja liberaalne Barcelona meelitab siia kolima inimesi kõikjalt Euroopast, isegi maailmast — ning kummalisel kombel toob iga rahvus kaasa vaid parima osa oma kultuurist, andes killukese juurde linna külalislahkusesse ja sõbralikku loomusesse kogu maailma vastu. Silvia Pärmann

Toit: És
Veel mõni aasta tagasi hirmutas El Ravali linnaosa kõiki võimalusega kohtuda väiksemat ja suuremat sorti kriminaalidega. Nüüd on selle üle võtnud noored kunstnikud, toredad söögikohad ja väikesed muuseumid. Carrer del Doctor Dou 14 leiab kohalike lemmik-lõunapaiga És. Seal pakutavad ülimaitsvad päevapraed on serveeritud Rootsi lauas, millelt pääseb hõrgutisi valima 10 euro eest.

Elulooraamatule ei!: Vello mälestustepagas on pungil täis ülimalt põnevaid lugusid nii esinemistest, väljasõitudest kui ka lavatagusest melust. «Aga ma olen korduvalt elulooraamatutele ei öelnud, tunne ei ole õige,» sõnab Vello.: F: Helin LoikSel aastal tähistab Vello Orumets 50. lava-aastat. Rõõmus habemik lubab, et isegi kui jalad teda haigete põlvede tõttu alt veavad, ei jäta ta laulmist. «Kas või karguga lähen lavale, peaasi, et hääl kannab ja süda on terve,» astub ta juubeliaastale helgelt vastu.

Vello Orumets (68) elab viiendal korrusel. Tema koduukse taha jõudmine on paras katsumus — trepist ülesrühkimine võtab külalistel keele vestile. «Mina praeguste ilmadega väga õues ei liigugi,» tunnistab Vello juba ukselävel.
Siiski ei jää ükski tarvilik käik tal käimata, poodi või arsti juurde sõidutab teda üks hea kolleeg. Ülejäänud aja veedab Vello rahulikult koduseinte vahel, seltsiks raamatud ja televiisor. «Mulle meeldib üksinda olla ja kui oled sellises eas nagu mina, siis ei kipugi enam välja,» ütleb ta ja sätib end tugitooli mõnusalt istuma. «Eks ole juba ringi tuuseldatud ka,» rehmab laulumees käega ja tunnistab, et noorest peast ei löönud ta ühegi seikluse ees risti ette.

«Ei suutnud oodata sa mind...»
Oma lavakarjäärile tagasi vaadates tundub Vellole, et aastad on lennanud väga kiiresti. Seda, et pikal ja nägusal hõbekõril selle aja jooksul austajannadest puudust polnud, on selgemast selgem. «Eks on saanud ikka hullatud ka,» teatab ta
kelmikalt.